"Tuline" laupäev Pärnal

Järjekordsel asusime reede õhtal Võru poole teele, et siis laupäeva hommikul varakult Pärnale minna.
Reede öösel oli Tartus ja natuke enne ning kuni Võruni paks udu. Lisaks siis langes temperatuur alla nulli, kohati isegi 2 kraadi miinusesse. Eks sellest ka see paks udu.
Laupäeva hommik oli samuti külm ja udune kui me Pärnale jõudsime. Tegin siis kohe alguses pildid, et pärast jändamist poleks kui pimedaks kisub.
Edasi siis rajasime veel nende väiksemate tulbi sibulate jaoks veel ühe peenra palkidega servades. Tassisin paar käru täita mulda ja siis otsustasime, et teeme lõkke üles, et ära põletada siis need oksad, mis nüüd olid lisaks tekkinud kui Ülo seda kraavi perve ja selle ümbrust puhastas. Nimelt otsustasime, et teeme seal elektrikilbi juures ja kuivenduskraavi ümbruses lagedamaks, et siis õunapuudele ja põõsastele ruumi teha ning seda kraavi puhastada.
Lisaks oli sinna platsi peale veel "tekkinud" puunotte, mis samuti ees olid. Sai siis välja otsitud need süütekuubikud ja kuivi oksi ning siis lõkkele algus antud. Edasi vedasime muudkui peale neid oksi ja väiksemaid puid ka. Nii tegelikult meil seal siis suurem osa päevast mööduski. Eks neid oksa hunnikuid seal oli ka. Lisaks jäi veel kaks hunnikut veel alles. Nendega siis tegeleme järgmine kord. Õhtul kui päike hakkas loojuma, läks ilm jälle külmemaks ja otsustasime siis asjad kokku pakkida ning Merlele ja Ülole külla minna.
Pühapäeval tassisime kokku kõik need puud, mis Ülo oli eraldi hunnikutesse ladunud. Ka jalutasime siis natuke ringi naabruses olevas metsas. Väga kurb vaatepilt oli kui aus olla. Mulle küll ei meeldi lageraie, aga päris hooldamata ka metsa ei saa jäta. Kohati oli seal toimunud see nn. kõrbestumine. Mets oli nii tihe, et alusmetsas ei kasvanud kohe mitte midagi.
Sai veel tehtud nipet näpet mõned asjad ja tegin ka mõned pildid ning siis põrutasime Tallinna poole.

Selline nägi siis välja vahtra salus olev peenar. Lamba aruheinad olid ilusad ja "käharad"

Siin-seal õitsesid veel iminõgesed

Lamba aruheina puhmad

Asalea Golden Lights oli ikka veel lehes ja "punetas"

Samas kõrval asuv asalea Gibraltar oli täitsa lehetu

Gibraltaril on ilusad õiepungad. Loodame siis kevadel ka õisi näha

Selline nägi välja liivakast. Ikka veel ilus ja värviline

Ka asalea Golden Sunset oli lehed maha visanud. Selle istutame ka siis järgmine aasta hoopis sinna lagedamaks tehtud metsa alla. Seal ei ole ta nii päikese paistel, aga samas ka mitte varjus.

Rododendron Helgoland nägi ilus välja ja õiepungad on ka suuremaks kasvanud. Vähemalt minu meelest.

Tiarellid on värvunud punaseks

Rododendron Junifeuer nägi hea välja, aga õiepungad polnud eriti palju suuremaks arenenud

Catawbiense Grandiflorum on nüüd lõpuks oma kollased lehed maha visanud ja ka õiepungi kasvatanud

Sellised nägid siis välja Catawbiense õiepungad

Falling Snow nägi ka väga ilus välja ja õiepungi oli sel ohtralt

Falling Snow õiepungad lähemalt

Siin pilt siis sellest lagedamast alast. Kaskedest lõuna poole siis tuleb üks õunapuu

Siin pilt lõunasse. Paremal on kuhi, mis oli ka eelmisel pildil. Siia peab ka paar õunapuud ära mahutama.

Vaade sissesõidu suunas, itta. Siin jäi alles tammesid ja osa kaski ka.

See pilt on tehtud metsa servast sissesõidu tee suunas. Võsa on ka kohati uuesti kasvama hakanud.

Selline nägi siis välja sissesõidutee äärne serv

Vaade sissesõidutee poolt kuivenduskraavi suunas. See kraav on vaja ka lahti kaevat, et vesi pääseks jooksma. Kevadel on siis näha ka kui palju vett seal lodus on.

See pilt on siis tehtud pähapäeval ja kaugemalt. Ka pole udu enam ja pilt on palju selgem

Siin siis jälle pilt sellest kohast, kuhu õunapuu tuleb. Ka on hunnikud kadunud.

Siin siis veel üks pilt sellest lageamast alast. Osa hunnikuid jäi siis järgmist korda ootama

Õitsejaid veel leidub

Seal vahtra salus olevas peenras õitses sarvkannike roomava metsvitsa vahel

Miina tõmbas põõsasmaranatele ka lehti ümber