Enne ja nüüd II - Vahtrasalu

Sellel ilusal päeval on küll patt toas istuda ja arvuti taga olla, aga egas sa siis koguaeg ka metsas mütata.
Nüüd siis jätkame natuke piltidega arengust Pärnal kahe aasta jooksul. Seekord tuleb juttu siis sissesõidutee lõpus olevast kolmnurksest Vahtrasalust. Seal läheb tee kaheks ja paremale edasi läheb korras tee, aga vasakule juba suhteliselt loodusega ühte sulanud tee.
Alguses oli see salu ikka täitsa võssa kasvanud. Kui me 2010 aasta suve puhkusel seal alustasime, siis olid väga palavad juuli kuu päevad. Keskpäeval oli päikese käes võimatu olla, sest seal vist oli kõvasti üle 30 kraadi. Aga kuna see salu oli nii võsas siis olis seal väga hea alguses vilus olla. Seal oli ikka oma 5 või rohkem kraadi jahedam. Päike ei paistnud sinna üldse ja maapinnal ei kasvanud kohe mitte midagi. Me siis selle salu puhastamisega alustasime, et sinna ka mingi ajutine varjualune tekitada. Käsitsi sai raiutud, juuritud ja hunnikuse veetud põõsad ja kännud. Korraga avastasime seal puukese, mis vist on ebatsuuga. Samas pole kindel, sest see on suhteliselt sarnane nuluga, aga ebatsuuga sarnanebki nuluga. Täpsemalt peaks siis selle ära määrama sellel aastal. Pungade järgi peaks ka saama eristada. Käbisid sel pole nii, et neid ei saa kasuada eristamiseks. Lisaks see puukene hakkas valgust saades kõvasti kasvu viskama. Nulg ei tohiks nii kiiresti kasuda.
2011 aastal siis me selles salus natuke "koristasime" ja rajasime suvel ka ühe väikse "saare" kuhu siis sai metsa alt aeg ajalt mulda veetud. See on suhteliselt varjulises kohas ja seal on hea kasvatada poolvarju või varju taimi ning põõsaid.
Ka sai selle aasta suvel soetatud väike järelhaagis, kus me veetsime osa meie suve puhkusest. Sellega hoidsime me aega ja ka raha kokku. Just see sõitmine krundile ja siis sealt ära oli tüütu ja aeganõudev. Ka saime me kauem seal asjatada. Polnud häda midagi, ei tundnud puudust ei telekast ega ka arvutist. Paras vaheldus oli sellele tavapärasele elukesele, mis täis igasugust infotulva ja muidugi negatiivset.
Siin siis ka pilte sellest arengust:

Selline nägi siis välja see vahtrasalu 2010 aasta aprilli lõpus. Hea meenutada, et kuigi talv oli lume rohke, siis selle ajaks oli see läinud. Siin on näha kui võsas see salu oli, isegi kui lehti veel polnud.

See pilt on tehtud siis edasi mööda seda paremat teed, mis oli eelmisel pildil. Vahtrasalu jääb vasakule.

See pilt on tehtud vasakpoolse tee pealt ja natuke edasi minnes.  See vasakpoolne tee on suhteliselt rohtu kasvanud ja pole enam nii heas korras kui parempoolne. Ju siis seda teed kasutati vähem. Ja parem ongi, sest parempoolne tee sobib rohkem kasutamiseks. Selle vasakpoolse tee kohale teeme arvatavasti jalgraja.

See pilt on tehtud siis juba kuu aega hiljem, mai kuu lõpus. Paremal on vahtrasalu ja vaade on sissesõidutee poole. Siin on näha milline tihnik seal oli.

Siin on pilt juba meie puhkuse ajal juuli lõpus. Oleme jõudnud kõvasti puhastustööd teha ja ka varjualune on püsti. Tegelikult panime selle varjualuse püsti rohkem vihma kartuses, aga terve selle aja ei tulnud mitte tilkagi vett sealt ülevalt poolt. Aga ka päikese eest sai seal varjus olla. Ka tuli välja üks ilus noor vahtra puu teisest eespool ja eraldi.

Siin pilt tehtud kaugemalt. See on ka juuli lõpus tehtud. Siin on veel ka sissesõidu tee servad rohtunud ja võssa kasvanud. Aga snüüd on ka see pilt muutunud.

See pilt on tehtud augusti kuu alguses, viimasel päeval kui me puhkuse ajal seal olime. Siin paistis vahtrasalu juba ilusti läbi. Ka on nüüd näha kui "kõrbestunud" maapind oli, sest sinna ei paistnud üldse valgust. Vasakul pool on suur hunnik põõsaste ja puude okstega.

Siin vaade siis samal ajal aga parempoolse tee pealt. Taga on näha see hunnik siis meie tööst järgi jäänud okstega. Me pidime selle sinna tegema, sest polnud siis veel kusagil mingit lagedat platsi kuhu need saanuks vedada, et siis seal mingi aja pärast tuli otsa panna. Ka hoidsime aega kokku, et ei pidanud kaugele neid oksi ja roikaid vedama.

Siin on pilt tehtud vahtrasalu eisest servast vaatega sissesõidutee suunas. Vasakule jääb see korras tee ja taga on siis see kuivenduskraav millest I osas juttu oli.

Siin pilt siis sellest hunnikust okste ja roigastega. See on tehtud nädal aega hiljem augusti kui me Üloga ka suuremaid puid natuke maha võtsime. Nüüd on see vahtrasalu palju lagedam ja valgust on ka piisavalt.

Siin vaade kaugemalt. Ka sai too nädalavahetus natuke puhastatud seda sissesõidutee serva.

See pilt on juba tehtud 2011 aasta aprilli keskel. Ka siis oli juba lumi läinud. Täpsemalt on see pilt tehtud 16 aprill. Minu mäletamist mööda oli Tallinnas Pirital hoopis teine vaade. Lund oli siis osaliselt Pirital küll alles ja kevad jõudis ikka palju hiljem Piritale. Eks see jahtunud ja jäätunud mere süü ka oli.

Siin siis vaade kaugemalt, sissesõidutee pealt. Eelmise aasta kevadel möllas seal kõvasti mutt, aga suveks oli ta juba läinud. Ju siis polnud eriti hea keskkond ja ta läks mujale. Vasakpoolne teeserv on ka juba palju "puhtam". Tagapool on siis näha vasakul see okste ja roigaste hunnik ja natuke eespool oleva hunnik on paar suurt kändu koos vanade puutüvedega. Selle likvideerimisega ma ka eelmise aasta sügisel alustasin.

Siin on siis tõestus ütlusele, et loodus tühja kohta ei salli. Kui enne oli siin võsa ja maapinnal midagi ei kasvanud, siis võsa likvideerimisega hakkas siin kasvama hein ja malts. See pilt on tehud juuni keskel.

See pilt on tehtud juuni lõpus. Siin ma olen juba vikatiga väheke tegutsenud. Lisaks oleme me teinud jaanituld, millega kaotasime ära selle oksa ja roikahunniku.

See pilt on tehtud juuli keskel kui sai siis kohale veetud järelhaagis. Panime Üloga selle sinna vahtrasalu põhja poolsesse külge. Seda sellepärast, et seal varju oleks. Muidu kütaks lagedal päike selle nii kuumaks, et seal sees poleks võimalik olla.

Siin pilt tehud teiselt poolt. Ka on näha natuke kompostikasti, mille me tegime siis roigastest.

Puhkuse ajal, augusti alguses ehtud pilt. 2011 aastal panime me puhkuse ajaks sinna püsti varjualuse. Ka on natuke näha seda meie "punutud" peenart. See on ka roigastest ja okstest. Tegelikult oli selle peenra üks mõtteid, et see saaks sinna midagi ise kasvama panna, mitte et laseks maltsal võimust võtta.

See pilt on tehtud septembri kuus metsa poolt vaatega vahtrasalule. Siin tegime ka suurt "puhastus tööd". Õigemini Miina tegi siin enamuse. Mina mässasin samal ajal kilpjalgadega kaugemal, et männi taimi päästa.

See pilt on ka septembri kuus tehtud. See on see peenar. Ma vedasin siis igakord mingi osa mulda sinna metsa alt, et siis seda vaikselt mullaga täita ning lasta sel vajuda. Lamba aruheinda on seal lihtsalt ajutiselt.

Siin on pilt novembri kuust 2011. Mets ja salu on juba raagus.

Sellega siis ka vahtrasalust pildid lõppevad. Eks siis varsti saab näha milline see salu siis selle aasta kevadel välja näeb. See aasta plaanin natuke varem seal ära käija. Autoga küll vist ligi ei pääse, aga jala vast ikka.