Ilus kevadine pühapäev

Otsustasime siis et käime kõik kolmekesi koos 15 aprillil ära, sest pärast seda enam enne mai kuu puhkust sellist võimalust ei tule, aga käija oleks varem vaja. Ka lubas ilmateade ilusta ilma selleks pühapäevaks. Otsust tehtud ja siis panimegi lauüäeva õhtal Võru poole teele, et siis pühapäeval varakult Pärnal platsis olla.
Pühapäeva hommik oli Võrus külm ja auto akende järgi oli olnud ka vist miinust või 0-i öösel. Aga samas paistis hommikul ilus päike ja see soojendas usinasti õhku.
Pärnale jõudsime vist kusagil kella 9 paiku, täpselt enam ei mäleta, aga päike säras pilvitus taevas ja õhk oli juba siis parajalt soe ning tuult polnud üldse. Fantastiline kevadine hommik oli. Vahetasime siis riided ja ajasime kummikud jalga ning hakkasime siis vaikselt ringi vaatama. Vaatasime üle rodod ja nüüd tekkis meis kahtlus, et see õnnetu Junifeuer vist pole ikkagi nii väga külma saanud kui vist ikkagi päikesekõrvetuse saanud. Sealt kuuse tagant mingil jala vist ikkagi päike selle Junifeuerini ulatus. Asi on ka selles, et ma ei tõmmanud multsi sügisel laiemale ja see nüüd hoiab ikka veel maa külmununa, aga just nüüd onju päike juba päris kõrgel ja teeb kurja.
Asi selles ka et osa õiepungi paistsid olevat kõvad ja korralikud. Osa oli küll pehmed ja pudenesid laiali, aga osa paistis olevat ok. Seega ei saanud külm ikkagi liiga teha. me ei lõiganud ära võrseid, sest pungad paistsid veel ok olevad ja äkki saab veel mõnest asja. kakkusime ka multssi kõikidel rordodel laiali, et soe õhk pääseks maad sulatama.
Edasi "pakkisime" magnoolia talvekattest lahti. Sellega paistis kõik korras olevat. Pungad olid ka ilusad ja natuke rohelised. Eks siis näha ole. Ka multsi kakkusime lahti. Muld oli tegelikult juba suhteliselt sulanud.
Edasi vaatasime üle männitaimed ja sealt edasi vaatasime üle uue koha rododele. Plaanime uued rodod sinna tahapoole istutada, kus on see pisike kuuskede salu kui nii võib öelda. Sellest põhjapoole jääb ka juba männimetsa serv, mis varjavad ära ka lõunapäikese. Samas peaks suvel hommiku ja võib olla ka õhtupäike sinna paistma. Aga varakevadise päikese peaks männid ära varjama. Vähemalt ka see päev oli seal vari ja pilvitu taevas. Samas poole kuu pärast on päike juba kõrgemal ja osa päikest peaks ka sinna paistma.
Sealsamas natuke kaugemal oli ka päikesepaistelist ala kuhu saaks siis istutada heitlehelised rodod.
Ainuke asi mis on, et enne peab seal siis ka kaskesid maha võtma. Samas annab see võimaluse noortele mändidele, mis seal hajusalt kasvavad.
Edasi võtsime tünnid ja tõime vett taimedele ning kastsime lillesibulaid ja põõsaid. Ka kastsin ma rodosid, et veega natukenegi maapinda sulatada. Mingil määral võib olla see isegi aitas, aga võib olla mitte ja hoopis soe õhk sulatas pinda. Kastsin ka magnooliat kõvasti. Vett läks palju ja tegime ka teise satsi vee järgi vahepeal.
Vahepeal siis vedasime oksi lõkke kohale ja siis 11 paiku süütasime ka lõkke. Alguses see plaanis polnud, aga kuna ilm oli ilus ja tuult ei olnud siis kasutasime võimalust.
Kui me alguses krundile jõudsime, siis selle värdforsüütia all olid krookused juba korralikult lehtede alt välja tulnud ja hakkasid vaikselt õitsemiseks valmistuma. Päeva edenedes ja kui päike peale paistma hakkas ning ka vett said, siis ajasid need kiiresti oma õied lahti. Õhta poole lendas isegi üks mesilane õitele.
Vahepeal lõikasin ära ka Gibraltari ära söödud oksad kuni uinuvate pungadeni. Osa väiksemaid ja ka madalamaid pungi oli ka alles jäänud. Lisaks oli ka altpoolt uusi võrseid tulemas.
Veel sai tehtud nipet nüpet ja minema saime alles õhtal poole viie paiku. Aga nüüd ka siis pilte.

Siin mõned siniliiliad ehk tsillad. Istutasime sügisel mõned sibulad ebajasmiini alla

Üks tsilla õis ligemalt. Need ka varsti õitsevad

Selline nägi välja värdforsüütia alune hommikul

Siin krookused ligemalt. Tegemist King of the Striped krookustega

Tulbid on ka selle nädala jooksul ilusti kasvanud

Osa nartsisse on ka nutid välja ajanud

Liivakast oli kuiv ja ootas vihma, et saaks varsti kasvama hakata

See on asalea Golden Sunset. Selle pungad on puutumata ja see peaks mingi aeg siis õitsema hakkama

See on magnooli Heaven Scent. Sidusime kaks oksa toika külge, et kasvusuunda suunata

Need on Junifeueri pungd. Osad pungad paistsid veel korras olevat. Eks seda ole näha, mul kogemused puuduvad. Aga kui ma pungasid pigistasin siis olid need tugevad. Osa pungi olid aga pehmed ja pudenesid laiali. Tundub, et külm vist ikkagi süüdi ei ole vaid ikkagi päike ja veepuudus. Lisaks minu lollus, et ei tõmmanud sügisel multsi eemale. Nii kuradimuse kiire oli, et läks meelest.

Siin üks noor männitaim

Siin veel üks. Tegelikult oli seal veel võimsamaid ja suuremaid taimi, aga oli ka kiduramaid ja ka surnuid. Aga ikkagi enamus on kasvama läinud ja surnuid taimi on vähe.

Männitaimedest edasi on siis see noorte kuuskede pisike salu kuhu mille ligidale plaanime rodosid istutada

Pilt ligemalt ja lõunast sellest kuuse salust

Siia siis plaanime väikese rodode ala rajada. Pinnas peaks siin sobima. Tagapool, mändide alla on ka sookailud, aga seal on vesisem ka. Siin on näha kuidas männid varju heidavad, aga kohati on ka päikest

Siin siis sookail

Pilt on tehtud mändid poolt. Talvel peaks vari kaugemale ulatuma

See on see tagumine "mülgas" tee peal. Siin on samuti näha, et see aasta on palju vähem sulavett. Tegelikult oli eelmine aasta sama palju vett suvel ja kevadel oli seda ikka palju rohkem

Aga pajude alune on ikka vett täis

Natuke värvi ka. see oli ühe külili kännu juure otsas

Selline nägi sissesõit välja. See aasta pole mutt siin tegutsenud

Pilt ka teiselt poolt

Siia, sissesõidutee vasakusse serva istutame hariliku kastani. See siis ilus kevadel vaadata kui õitseb

Veel on vaade hall, aga varsti peaks see rohelisemaks minema. Loodus ootab pikkisilmi vihma

Siia tulevad õunapuud

Kui päike krookustele paistma hakkas ja vett ka said, siis ajasid need õied lahti

Krookused ligemalt