pühapäev, 8. aprill 2012

Suur Reede Pärnal III osa

Jätkame siis piltidega reedest päevast Pärnal.

Selline nägi välja värdforsüütia Spring Glory
Pilt ligemalt Spring Glory-st. Paistab, et mingi aeg ikkagi peaks seal õisi tulema.
Siin peaks minu mälu järgi olema tulbid, mis me sügisel istutasime. Peenar oli ikka veel osaliselt lume all.
Liivakasti ette istutasime me ka tulpe ja nartsisse. Need ka puhta lume all veel.
See on heitleheline rodo Golden Sunset. See oli ka lumest välja sulanud ja korras. Keegi oli mingi aeg küll seal uurimas käinud ja oma jäljed maha jätnud.
Golden Sunseti õiepungad olid ilusti alles ja neid polnud keegi ära söönud. Ma kartsin, et talvel kitsed tunnevad selle vastu huvi ja pistavad pungad nahka. Aga seda ei juhtunud õnneks.
Siin pilt rododest kaugemalt. Nende ümber oli ka veel lund ja ma oli veel külmunud.
See on kõige eesolev Helgoland. Ilus ja roheline ning ootab kevadet, et vett saada. Õiepungi ka jagub.
Aga see on siis kauba peale saadud Junifeuer, mis ei elanud seda külma ikkagi üle ja juhtus see mida oodata ka oli. Seal kandis oli ju ikkagi üle 30 kraadi külma talvel.
Siin pilt ida poolt ja on näha, et väike osa Junifeuerist on isaegi ellu jäänud. Ma alguses kahtlustasin, et see on hoopis päikese töö, aga samas siis peaks see Helgoland olema samuti hullus olukorras, sest see on veel eespool. Ma ikkagi arvan, et see on külma töö ja kuusk ikkagi varjab ju päikese eest.
Siin siis pilt Catawbiense Grandiflorast. Tema oli minu jaoks väike üllatus. See rodo pidi algaja jaoks kõige sobivam olema, aga paistab, et mul sellega just viltu läheb. Junifeueriga juhtunu oli tegelikult oodata, aga see, et Grandiflora nii põdema jääb, on mulle üllatuseks. Aga õienupud on olemas ja osa lehi täitsa ilusad, seega loodame siis, et see suvi see põõsas kosub.
See on veel Catawbiense Grandiflorum teiseltpoolt
See on Jakušima rodo Falling Snow. See näeb ikka väga hea välja ja õiepungi on ka palju.
Siin on veel näha kuidas Falling Snow-l on ikka palju pungi. Tema õisemine peaks küll väga ilus olema.
See on mangnoolia Heaven Scent. Pakase kangas on vahepeal allapoole vajunud ja lav on paljastunud.
Siin on näha kuidas magnoolia latv on lahti, aga külma see saanud nagu pole. Ega vist polegi eriti mõtet järgmine talv katet panna. kui saabki osaliselt külma, siis küll ta ka sellest taastub.
Väike Kore nulg rohetas keset pruuni ja hall keskonda
See on üksSerbia kuuskedest. Need pidid tegelikult loomadele talvel meeldima ja kartsin, et põdrad või kitsed teevad neile talvel liiga. Aga ju siis peeti neid tavalisteks kuuskedeks ja tuntu huvi. Õnneks.

Need on ka Serbia kuused
Siin on näha kuidas põdrad on haabasid koorimas käinud
See on seal krundi tagapool olev lodu koht, kust tee läbi läheb. See aasta on seal vähe vett. Eelmistel aastatel oli kevadel seal ikka nii palju vett, et ei saanud kummikutegagi üle. See aasta probleemi polnud.
Pajude alune oli ikka vett täis. Sinna tahaks ikka tiiki teha. Saaks ka ümbruse kuivemaks.
See on tagumine raiesmik, mis on samuti tänavu kevadel suhteliselt kuiv
See on pisike küngas, mille avastasime. Suvel on seal paks roheline padrik ja see näha pole.
See on see teine haru metsatee tagumises otsas. Kaardi pealt on näha, et seal peaks see olema, aga suvel ei ole seda näha, sest võsa on peale kasvanud.
Sookail. Otsustasime, et hakkame siia siis ka sugulasi talle seltsi istutama. Kui sookail kasvab, siis ei tohiks ju ka rododendronid kaevata.
See on see lodukoht krundi alguses, maja kohast lõunas. See aasta on seal palju vähem vett.
Siin vaade maja koha poole. Paremal paistab ka haagis.
Metsa servas on veel lund. See on ka madal, lodu koht ja siin on jahedam ka. Siin on noori mände küll, mis siis aja jooksul peaksid kasvama ja kaskedelt koha ülevõtma.
See on heitleheline rodo Gibraltar. Selle pungad on kitsedele söögiks läinud. Kõik on pintslisse pandud.
Siin siis ligemalt pilt sellest kitsede tehtud tööst. Õnneks olid alt poolt juurde kasvamas ka uued võsud.
Kõrval oleva Golden Lightsi pungad õnneks kitsedele ei meeldinud.
Hall nulg
Hall nulu latv, kuidagi kahtlane näeb välja.
See on see ebatsuuga, mis oli kahe tüvega. Sellepärast ka seal ühelpool on oksi vähe, seal oli teine tüvi.
Mägisibulad näevad ka head välja ja see ajutine koht paistab meeldivat. Aga kahjuks peavad nad lõpuks ikkagi teise kohta kolima, see on natuke liiga käigutee peal.
Lamba aruheina põõsad näevad ka täitsa terved välja
Roomav metsvits Aurea. Täitsa punaseks läinud. Loodame, et kõik ikka korras on.
Must lumeroos õitseb. Kõrval on talihali.
Praegu on veel puud raagus ja ümbrus veel suhteliselt ilmetu. Aga juba kuu ajapärast on pilt hoopis teine.
Selline oli siis see teelõik seal metsa vahel.

1 kommentaar:

  1. Avastasin Teie blogi alles täna kui olite minu blogisse kommentaari kirjutanud.Väga vahva,et rodosõpru tekib juurde.Mina arvan,et Junifeuerist on ikka päikesepõletust saanud.On lihtsalt nõudlikum sort.Soovitan vaadata P.Annuki PK Luua ja Järvsalja PK -seal on ilusad ja tugevad rododendronid.Meil Eestis kasvatatud.Ja need sordid on ka seal,mis olid Teie soovitusnimekirjas.
    Head pealehakkamist ja ootan huviga pilte ja kirjutist just rododest.Ise püüan samuti oma katsetusi ja tähelepanekuid blogisse üles riputada.Endalgi hea vaadata ja jääb jälg "ajaloo " jaoks. Nii saab kogemusi vahetada ja nii me õpime:nii enda kui teiste vigadest.

    VastaKustuta