Suur Reede Pärnal I osa

Märtsis olid vahepeal nii ilusad ilmad, et mõtlesime juba Aprilli esimesel nädalavahetusel Pärnal käija. Aga kuna ilm tegi "Aprillinalja", siis otsustasime, et seekord seal midagi eriti teha ei saa ja ma lähen veel üksi "luurele".
Kui ma reede hommikul kella 7 ajal Tallinnast liikuma hakkasin oli ilm rahulik ja isegi päikest oli veel paista. Aga mida edasi seda rohkem pilvi oli näha. Samas kuna ma liikusin lõuna poole, siis vihm minuni ei jõudnud ja päikest oli ka aegajalt näha. Aga tuul oli küll tugev, mida ka ilmateade oli lubanud.
Tartus tegin peatuse ja tankisin nii autot kui ka ennast ning sättisin siis edasi Räpina poole. Räpinasse jõudsin kusagil lõuna paiku. Laadisime nodi maha ja ajasime juttu. Siis läksime Ülo ja Henriga Pärnale. Pärnale jõudes selgus, et kohati oli metsa vahel tee ikka täitsa lumine ja tee oli veel külmunud. Ka see truubi koht sissesõidul oli täitsa ok ja saime ilusti autoga üle.
Aga lund oli Pärnal veel alles küll ja just seal maja kohapeal, kuhu päike paistab. Eks seal on see probleem, et lumi on valge ja saastajaid ei ole nagu linnas ning päike eriti ei sulata, sest peegeldub tagasi. Eks see ole õige, et tegelikult väga palju sulatab soe õhk. Linnas, kus seda mustust ja saastet on palju ning lumi ka must, sulatab ka päike päris hästi, aga seal Pärnal mitte.
Metsa ja puude all, aga oli lumi ära sulanud. Ainult üksikutes kohtades oli veel lund, enamuses kusagil väga varjulises ja sopilises kohas.
Viskasin siis nodi maha ja kummikud jalga ning võtsin fotoka ning asusime siis kõik kolmekesi ringi vaatama. Alustasime "liivakastiga", siis vaatasime rodod ja magnoolia üle ning edasi läksime seal metsa poole kus olid Korea nulg ja Serbia kuuse. Nendega oli kõik korras. Edasi läksime läbi selle noore haaviku ja vaatasime ka noored männid üle. Need olid ka täitsa ok.
Edasi põrutasime veel tahapoole ning käisime siis seal taga metsas ka ära. See aasta on ikka vett palju vähem, seda oli ka näha sellest, et me saime ilusti üle selle tagumise "mülka" mis eelmistel aastatel täiega vett täis oli. See tagumine mets vajab ikka kohati väga valgustusraiet. Mingil ajal peab leidma siis natuke raha, et lasta seal seda teha.
Edasi tulima siis hoopis tagasi poole ja läksime sinna, kus sookailud kasvavad. Seal on ka see kevad vett vähem. Sealt kõndisime siis läbi noorte kaskede tagasi maja koha juurde ja vaatasime ka haagise üle. See oli üllatavalt kuiv ja ei haisenud üldse. Ka polnud närilised sinna talvituma läinud ning kõik oli korras.
Hall nulg paistis enamvähem olevat, aga latv oli kuidagi imelik. Mulle tundus, et see oleks nagu natuke kuivanud, aga eks see siis näha ole hiljem, et kas ongi siis kuivanud või see on ajutiselt lihtsalt natuke teist värvi kuna ei saa vett maapinnast pärishästi veel kätte.
Kolistasime siis veel natuke seal ringi ja asusime tagasi Räpina poole.
Seekord oli Pärnal ikka päris kõva tuul nii, et lausa "lärm" oli. Ei olnud sellepärast ka nii mõnus seal olla. Aga seda tuult on seal Pärnal vähe nii, et eriti kaevate selle üle ei saa.
Aga nüüd siis pildid ka kommentaaridega.

Selline vaatepilt avanes meile siis kui kohale jõudsime. Lund siin veel ikka oli. "Liivakast" oli ka veel osaliselt lume all.

Pilt siis "liivakastis" kaugemalt. Lõunapoolne külg on juba lumevaba, aga enamuses osas on veel lund peale kuigi mite palju ja ega seda kauaks ole.

Ees on rohekas söötreiarohi ja selle kõrval kassikäpp. Need on ilusti talve üle elanud ja ma usun, et see suvi saavad kõva kasvuhoo sisse. Kasrta on, et nendel läheb seal kitsaks. Nende taga kahe kivi vahel on harilik nõmm liivatee, mis on päikese käes punakaks värvunud.