reede, 18. mai 2012

Nii see algas...

Mässasime siis mitu päeva seal metsa servas, et valmis saada seda rodode uut ala. Kolmapäevaks saime siis nii kaugele, et istutasime esimesed taimed sinna. Kolmapäeval me jõudsime ka enne lõunaks alles Pärnale, sest hommikul tegelesime multsi trasportimisega. Nüüd sai seda sinna neli suurt koti täit. Mingiks ajaks peaks sellest jaguma küll.
Eks tegelikult on seal tegemist veel küllaga, aga eks ajapikku vaikselt jõuab ka seda edasi teha. Ka on meil nüüd suur hunnik toikaid ja oksi, millest siis saab "punuda" kaitseid puudele ja põõsastele, mis seda vajavad.
Eks seal oli raske kaevata, sest vanu oksi seal jagus. Samas proovisime alles hoida olemas olevat sammalt ja seda ära kasutada. Ka vedasin ma sinna mõned kivid ja kännud lisaks, millest sai "piirdeid" teha kus vaja.
Lisaks sai ka änu sellele "puhastusel" kaskede ja võsa käest päästetud mände, mis oleks arvatavasti pika peale kaskedele alla jäänud ja hääbunud. Aga nüüd on vaja neid mände kaitsta neljajalgsete eest.
Lisaks ostsime veel Rohelisest aiast ka ühe rodo lisaks. See on Haaga, mida ma kusagilt ei leidnud.
Kuna aega oli vähe ja neljapäeval sadas vihma, siis ei jõudnud me rodosid "märgistada" ja pilte üksikult teha. Aga eks siis järgmine kord seda teeme.
Lisaks istutasime neljapäeval ka sinna uude kohta, mägi-võlupõõsa taha ka ära Gibraltari ja Golden Lightsi heitlehelised rodod. Nüüd peaks seal neil paremad tingimused olema.
Teisi rodosid me ümberistutada ei jõudnud, aga ega nendega vist väga põle ka, kui siis Catawbiense Grandiflorumiga ainult. Aga juuni kuus on siis plaanis järgmine "retk" ja siis istutame ka selle ära.

Siin siis pilt teeraja algusest. Selle alguses, paremal, on kolm tammepuukest
Siin on siis näha, et alguses kulgeb tee sinka-vonka, sest kännud olid ees ja nii on ka ju looduses loomulikum. Kände ma juurima küll ei hakka ja nii kui nii istutame pikapeale teeraja äärde puid ja põõsaid juurde. Lisaks on siin seal ka tamme puid.
Kusagil siin jäi eelmine kord mul töö pooleni ja siis paistis tagant roheline "kasemüür"
Selline vaade siis avaneb praegu. Siin tekib küsimus, et kas ikka jätta nii lagedaks see vaade või teha asja natuke huvitamaks ja istutada kaskede vahele mingeid põõsaid, et siis tekiks põõsastest möödudes korraga avastuse efekt. Tee tegelikult vonkleb paremal, mitte ei lähe otse
Teerada põikleb siin kändude vahelt. Et käruga läbi saada, siis pidime vaatama kohti kust üldse läbi mahub ja nii see teerada siis saigi käänuline
Ja selline vaade siis avaneb praegu sellele uuele rodode alale. Aga edaspidi peame me veel lisaks ala laiendama. Kaskede juured ju ulatuvad kaugele
Esialgu rajasime siis kaks väikest ala, aga eks siis vaikselt need laienevad kui me taimi sinna juurde hakkame vedama. Natuke eespoole tulevad ka siis heitlehelised rodod
See on "punanurk" kuhu siis sai istutatud punaste õitega rodosid. Lisaks on taga ka kenarbik, mis aga ei paista hästi välja kuna taust on ka roheline. Aga sügisel peaks see asi muutuma
See on ümber kännu tehtud pisike ala. Tegelikult seda kändu siin polnud. See känd tuli välja seal elektrikapi juurest kui metsa sai harvendatud. Mõtlesin, et ilus känd ja kasutaks selle siis kuhugi ära. Vasakul on kaks PJM Elite rododt ja paremal Haaga. Ees on siis taimed, mis saime Tii käest, aga ma kohe mitte eil mäleta, et kas need olid miskid kivirikud või mis nende õige nimi oli. Lisaks on siis vaba koht rododele. Vist saavad siin olema kaks Ledikanenset.
Siin vaade külje pealt mõlemale alale. Selle kännu aha serva siis on ka vaja turvast ja multsi ning siis saab istuada mõned kõrgemad rodod.
Siin siis "punanurgast" vaade männi metsa poolt. Seda kändu ka polnud ja neid kiwasid ka mitte. Need tulid ka ligidusest välja ja ma siis kasutasin need piirdeks ära.
Siin siis teine osa "punanurgast". Paistab, et selle männi ümber saab rododest "saare" moodustada
Siin siis kaks rodot "punanurgas" mille vahele istutasin Tiilt saadud mesimuraka taimed. See sammaldunud not ja kivi ei ole ka tegelikult siin olnud vaid sätitatud
See on siis kenarbik, mis sai istutatud rodode taha. Peaks olema kiire kasvuga ja sügisel ilusate värvidega
See on mägi-võlupõõsas, mille kinkis meila Tii. Mul selle üle väga hea meel ja ka põõsas ise rõõmustas. Juba neljapäeval olid oksad rohelisemaks läinud. lisaks sai nüüd veel neljapäeval äikesevihma, mis on taimedele ju väga meelepärane, sest äikesega omastavad taimed palju paremini vett. Ja seda vett tuli ka lõpuks ikka mehe moodi. Põõsa alla sai istutatud tõnnikesed, kas ka õige koht, vot seda ei tea. Aga kui vaja istutan ümber. Tõnnikesed ka Tii käest kingituseks saadud. Suur tänu talle.
Sellest kivist tegin pilti, sest sellega oli selline lugu, et kui Miina hiljem vaatama tuli, siis ta küsis, et kus see kivi on. Ma siis näitasin, et siin see on. Ta ei pannudki seda tähele, arvas, et see siin enne oli. Seega sättimine läks mul õnneks ja asi oli vaeva väärt.
Neljapäeval ma kahjuks pilte teha ei jõudnud, sest läks kiireks ja lisaks sadas ka vihma. Saime ka õigel ajal minema, sest umbes 15 minuti pärast hakkas kallama nagu oavarrest ja lisaks siis ka veel äike. Päeval ka vahel sadas, aga see mis õhtal tuli oli õige tugev. Sadu muudkui jätkus ja ei saanudki läbi. Ka Tallinnas sadas. Samas oli seda vett väga vaja ja ma ei ütlend ühtegi paha sõna, las kallab, ma saan ka osa töid ju kunagi hiljem teha. Eks siis jääme järgmist korda ootama. Praegu veel on väsimus ja kangus kontides, aga varsti see möödub ja asendub kannatamatusega ja ootusega.

4 kommentaari:

  1. Vaatan neid pilte ja loen Sinu tegemisi Pärnal ja ideaalsemat kohta rododele annab otsida.Kivide ja kändudega kombineerides oled teinud väga ilusa ja looduslähedase rodoale.Võrratult ilus!
    Tundub,et seal on ka varju kevadpäikese eest ja ka niiskust.

    VastaKustuta
  2. Kände jagub seal Pärnal küllaga ja kiwa ka. Eks osa ma tassin ka kaugemalt kohale, aga osa kände on juba ka seal samas olemas.
    Seal kus igihaljad rodod on, paistab ainult suvel hommikul natuke ja siis õhtal ka. Kevadel ei tohiks sinna midagi paista, sest päike on palju madalamal ja männid varjavad selle ära.
    Aga natuke eespool, kus on ka kased, on juba päikest natuke rohkem. Aga ega sealgi vist kevadel midagi eriti paista. Vähemalt varakevadel. Aga me istutame sinna heitlehelised rodod nii, et neile peaks seal ka päikest jaguma rohkem.
    Pinnas on seal ka niiseke. Isegi siis kui seal ilmad kuivad olid, siis natuke kaevates oli ikkagi niiskust maas. Eks see, et päike peale ei paista on üks põhjus.
    Pidasime ka plaani, et selle tee äärde, mille me siis nüüd tegime, võiks istutada veel mände. Seal muidu pihlakad ja kased ja kohati on lagedam, et siis tekitada seal ka pikema aja peale varju. Aga siis tuleb lahti saada haabadest. Need on "männirooste" edasikandjad ja neid mändide ligidusse ei soovitata nagu sõstraidki. Plaanime Kollast, valget ja must ning rumeelia mände sinna istutada.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Põnev on sul seal ja olen Iirisesõbraga nõus, sa oled juba nii palju ära teinud ja plaanid näikse ka paigas olevat, et mida kuhu tahad.

      Kustuta
    2. Oo jaa, põnev on ja tööd on ka oi kui palju. Aga eks sa ju tead seda omast käest. Sul ju tegelikult samamoodi käib uue koha "avastamine" ja rassimine. Tegelikult on see selline asi, mis hoopis annab energiat vahel juurde. Siin Tallinnas vahel istud ja teed oma tööd ning siis õhtuti loed kirjandust või siis haudud plaane ja see aasta on kuidagi väga suur väsimus ka peal. Aga kui siis tuleb Pärnale sõitmise aega kätte ja veel ka kohale jõuan, siis on väsimus läinud ja anna aga minna. Isegi süüa ei taha vahel, ainult vett läheb liitrite viisi nii endale kui ka taimedele.
      Eks see looduses käimine ongi see, mis energiat annab. Isegi kui ma siin Pirita jõe ürgorus käin koeraga jalutamas, siis tunned kuidas tagasi tulles on palju parem olla. No ei ole see Tallinnas kortermajas elamine minu elustiil kohe üldse.

      Kustuta