Aga laupäeval oli siis tavapärane jaanipäeva ilm, kus sadas vihma, aga ilm oli soe. Kui aus olla, siis minu jaoks on erakordne see kui jaanipäeval koguaeg päike paistab ja palav ilm on. Seda juhtub ikka väga harva. Aga meile oli see vihmane ilm tegelikult hea, sest ära jäi kastmine ja istutamiseks oli see ilm ikka ideaalne. Panime sinna rodode juurde kaskede vahele ka ühe katte püsti, mille all sai siis vahel istuda vihma varjus. Ega ma seal eriti istunudki, mul polnud aega. Õhtaks olin küll läbimärg, aga kuna oli soe ilm ja tuult polnud, siis polnud mulle ka see probleem. Kui aus olla, siis isegi parem kui see "keevitamine", mis siin vahepeal oli.
Laupäeval sai siis ära istutatud uus ports rodosid ja nende seas sai siis paika ka see suur PMA Tigerstedt. Tegu sellega oli ja üks või kaks võrset ka murdus, kuid see pole probleem. Eks tulevikus nii kui nii tuul võtab veel oma osa. Seekord veel palju puid maha ei pidanud võtma, aga järgmine kord läheb jälle vist kõvaks võsa raiumiseks ja ka puude harvendamiseks. Lisaks on vaja teha ka teerada edasi. Teerada peaks tegelikult viima kunagi tulevikus tagasi maja juurde.
Ega laupäeval me eriti midagi muud teha jõudnudki kui rodosid istutada. Paras tegu oli koha otsimistega ja siis ka aukude kaevamisega. Kohati oli ka turvast juba natuke tekkinud nii, et ei läinud nii palju enda turvast vajagi.
Pühapäeval tegelesin mina siis veel sellega, et kolisin rodode juurde ühe heitlehelise Golden Sunseti põõsa ja selle kannatada saanud Catawbiense Grandiflorumi ning ka lepalehise kletra. Lisaks siis kolisin ära ka Siberi valdsteiniad, paistab, et seal eespool ei meeldinud ka nendele.
Miina ja Marta olid pühapäeval seal onni juures ja tegelesid seal. Kui tagapool oli lõpetatud, siis tegime Tii käest saadud elulõngadele ühe ajutise koha ja püstitasime "vigvami". Miina "kudus" nöörist ka kinni haaramiseks võrgu, ta nägi seda hommikul autost ühe hoovi peal ja siis tekkiski mõte, et teeme meile ka nii. Vigvami küll polnud seal, aga see tundus meile endale parem mõte.
Ja oligi siis jälle pühapäev ka peale lõunas ja meil oli aeg tagasi teed alustada.
Tegime ka pilte, aga ega seal eriti midagi erilist veel näha pole. Mõned siis panen siia üles ka.
See siis värdforsüütia, mille istutasime eelmine sügis Pärnale Külm või kuivus tegid liiga ja me lõikasime kevadel vanad oksad maha. Hakkas juba siis uusi ajama |
Liivakast on ka ilmet võtmas |
Nurmnelgid juba õitsesivad |
Sidrun liivatee õitses ka juba |
See on kalju-kukehari Blue Carpet |
Harilik kassikäpp on eriti tubli õitseja |
See on sööt-reiarohi, kuhu kolisid sisse sipelgad Ei ole midagi teha, peab tuhka sinna raputama |
Siin siis harilik kukehari ja nõmm-liivatee kõrvuti Miskipärast kukehari ei taha eriti laieneda |
Ühes piksemas servas õitses siis selline "vennike". Ei teagi, mis see on, sest sinna ma küll midagi istutanud ei ole. Aga eks siis tulevikus on näha, mis sealt välja kasvab |
Ette, kuuse varju jäid siis Falling Snow ja Helgoland |
Falling Snow hakkas vaikselt õitsemist lõpetama |
Helgolandile näikse ka see praegune koht sobivat |
See on magnoolia Heaven Scent. Sellega juhtus nii, et kuiv see kuiv kevad tegi vist liiga ja me pidime vanad oksad ära lõikama, aga õnneks juba uued võrsed tõusid |
Vot selline rohelisse uppuv vaade oli siis nüüd seal rodode raja alguses. Varem oli ikka kaugemale näha |
Siin on teeraja jõnksu koht. Paremale nurka, siis kavatsen ma istutada nende pihlakate asemele mingid põõsad. Siis on ka vähekene kaugemale näha ka. See ebajasmiin Aurea oleks siin vist täitsa ilus |
Vot selline elutahe on ühel kuusel olnud |
Sellest kännust paremale sai siis istutatud kolm rodot lisaks |
Siin siis vaade vasakpoolsele alale. Paremal on "Punanurk" |
Siit siis vaade sinna poole kuhu teerada tulevikus edasi hakkab kulgema. tööd on palju |
Kännu ümbruse taimed olid ka ilusad. Kuigi need PJM Elite rododel võttis kevadine külm võrsed ära, siis ikkagi need taastusid. Varjukivirik ka õitses |
Magnooliale sai seltsiks ära toodud heitleheline rodo Golden Sunset. Seal eespool, maja koha juures ei olnud hea selle rodod jaoks |
Siin on kaks uut tegelast, rodo Sunte Nectarine ja tagapool lepalehine kletra |
See on siis lepalehine kletra ligemalt. Sihuke ilus roheline põõsas, mis peaks sügisel silma paistma |
Siin siis veel "uustulnukaid". Taga kõrgub siis Tigestedt ja eespoole peaks olema Helsinki University, Nova Zembla ja siis veel Ledikanensed ning Erato |
Siin siis ka see elulõngade jaoks kiiruga püstitatud "vigvam" Momendil ei leidnud paremat kohta, igalpool onju vahtra juured |
See roomav metsvit Aurea on siis punutud peenras eriliselt hästi kasvama hakanud |
Järgmise korrani.
Vihm ja jahe ilm on taeva kingitus kui tegemist on nii suurte istutus-ja ümberistutustöödega. Ka need puittaimed, kes eelmistel aastatel kuiva käes kannatasid, saavad tänavu ometigi kasvama.
VastaKustutaEks ta ole õnnistus tõesti. Eriti kui on selline kuiv kevad olnud nagu see aasta oli. Aga nüüd saabubki see aeg kus me eriti istutada ei saa, sest juuli kuus tavaliselt on kuiv aeg. Mõne rodo saab istutada, sest seal on varjulisem ja ka niiskem, aga mujale küll mitte.
KustutaTänu sellel, et siin vahepeal ka vihma sadas, nägid rodod head välja. Kui näpu ikka sinna multsi alla surusin, siis oli pinnas seal niiske. Loodame, et see aasta vast ei tule ühte jutti pikka aega, kus vihma pole ja päike kütab nii, et vähe. See hakkab ka enda tervisele kui aus olla. Külma ma talun, aga pikka palavat perioodi mitte.
Soovin jõudu ja edu. Ootan põnevusega kui kaunis ASI sealt tuleb. Kunagi-kunagi küll tahaks seda rodode metsa näha!
VastaKustutaTänud. Eks oodata tuleb ikka aastaid enne kui näeb siis seda ilusamat pilti ja ka põõsad eristuvad. Praegu on veel osa rodosid nii pisikesed, et ei paista ilma õiteta mustikate ja pohlade vahelt välja.
KustutaLisaks plaanime me sinna veel ka muid puid ja põõsaid istutada, aga neid enne augusti kuu keskpaika sinna istutada ei saa.
Kui me ise juba seal Pärnal pesitseme ja siis peaks ka rodoaed juba "täiskasvanum" olema, siis võtame me kindlasti ka külalisi vastu. Aga enne peab ootama kuni "kook" küpseb. Kusagilt lugesin, et aednik peab vägagi kannatlik olema. Eks ma ka üritan.
Mastaabid on ikka aukartust äratavad. Nii suure välja peal tunduvadki põõsad veel vüikesed ja eksinuna ja siis on vaja seda loovat nägemist :)
VastaKustutaSinu vigvam on muide väga armas.
See tundmatu aga kes õitseb, peaks mägisibul olema, kangesti sellise moega on teine. Kui tal poegi pole, siis lõpetab õitsemine tema elukese ka.
Mind huvitab see praktiline asi, et kas juuritud ala hakkab uuel aastal jälle uusi võsusid ajama?
Teekaar on ilus ja foto ei anna ju seda sügavust edasi, mida silm näeb.
Edu ja vihma teile sinna!
Tegelikult ei tundu mulle see ala nii suur midagi, saab veel suurem olema. Aga eks alguses ongi kõik hõre ja väike. Nägemus on olemas, aga igale põõsale koha otsimine võtab vahel aega. Seda ei saa ju ka plaanil paika panna, ma ju ei näe, mis pärast võsa ja kaskede mahavõtmist seal on. Lisaks ei tea ma mis sambla all on. Vahel vaatad, et oh näe hea koht, aga hakkad kaevama ja siis loobud, sest allpool on oksahunnik, millel sammal peal. Nii ma siis vahel seal istuna ja vaatan eri nurkade alt ning jooksen põõsastega. Lisaks vaja ka ju arvutist vaadata, et mis sort mis värvi. MA tavaliselt jaotan alguss kohe ära värvide järgi taimed. Enamus püsib küll meeles, aga vahel on vaja ka kontrollida.
KustutaSee seal on jah, katus mägisibul. Mul tuli ka meelde, et sai see kuhugi seal istutatud, aga liivatee on sellele "selga roninud". Vaja üles otsida ja teise kohta istutada.
Nende juurtega on nii, et kui sul on seal lepp ja mingi suur känd, siis see känd hakkab ajab uusi võsusid küll. Aga nagu ma kunagi kirjutasin, mina ei jõua kõiki juuri ja kände välja juurida ja leian, et kergem on see känd ära "kurnata". Lõikan iga aasta need võsud maha ja aastate pärast peaks siis jaks otsas olema. Esimestel aastatel on veel varu, aga ega seda kauaks pole kuida ei saa juurde koguda. Aga kui maapealseid osi pole, siis seda teha ei saa. Aga kui on mõned juure jupid jäänud siis peaks lihtsam olema. Uue võsu järgi leiad selle üles ja tõmbad välja. Kõik juured ka enam võsusid ajada ei jõua.