"Vihmane" laupäev Pärnal

Sellega olen ma harjunud, et Eesti ilmateatel ennustused aiataha lähevad, aga ma olen palju kuulnud, et see Norra ilmateade on eksimatu. Oli just siin neljapäeval ja reedel kahe inimesega sellest juttu ja väideti, et kolme päeva ennustus on kindlasti täpne. Aga see nädalavahetus näitas järjekordselt, et ega ikka ei ole küll. Või olen mina nii loll ja ei tea, mis on vihm. Ega muidu midagi polekski kui seda "poosetamist" poleks. Mina olen nõus ühe ütlusega, on ainult üks asi kindel siin ja see on see, et mitte miski pole kindel. See on astronoomide ütlus, mis peab paika.
Kui me laupäeva hommikul Tallinnast sõitma asutasime, siis päike paistis, aga lõuna pool paistis tumedaid pilvi. Seega arvasime, et Pärnal sajab täna vihma nagu ilmateade lubas. Tee peal ka kohati natuke sadas, aga Pärnale jõudes ootas meid nagu ikka tavaline vaatepilt. paistis päike ja maapind oli kuiv. Natuke oli tibutanud ja korraks alguses isegi natuke tibutas, aga sellega asi lõppes. Selle asemel oli terve päev päike ja vägagi kuum ilm. Auto termomeeter näitas küll 23 kraadi, aga seal rodode juures oli küll rohkem.
Kohe kui me autost välja saime nägin ma metsa servas vilsamisi kitse. Marta kohe kukkus haukuma, aga kuna ma keelasin, siis ta järgi ikka ei läinud. Aga sokk oli seal rodode juures oma sarvega ühel ilusal männil koore maha nühkinud. Sellest männist enam vist asja ei saa, kahju küll.
Aga ega me seal kaua niisama passida ei saanud. Hakkasime siis usinalt rodosid istutama. Meil oli ikka paras ports taimi kaasas ja kuna lisaks tuli veel vett vedada, siis aega oli napilt käes. Lugesin siis lõpuks kokku, et kokku istutasime maha 14 rodotaime ja lisaks siis veel magnoolia ja kännasmustika ning mõned rodoaia taimed. ma alguses arvasin, et see nii kaua aega ei võta, aga ikka võtab küll. Tegelikult istutamine on üks asi, teine asi on koha leidmine. See võtab ka aega. Ega seal metsas ei saa ju ka plaane nii väga teha, sest sa ju ei tea, mis sind ees ootab. Vaatad, et oo ilus mätas ja istutame sinna otsa, aga siis selgus, et see on oksade ja puunotide hunnik ja sinna istutamiseks peab ikka veel väga kaua ootama. Siis peab otsima kohta, mis päikesele liiga avatud poleks, et oleks ka niiskust jne. Siis vaja veel turvast lisada, enne seda vaja niisutada, siis vaja lisaks ka koorepuru. Aga istutatud meil need rodod said. Lõpuks saime alles kella veerand üheksa ajal Tallinna poole asuda.
Aga siin siis nüüd pildid ka kommentaaridega.

Põõsasmaranad olid rohelised ja valge isegi õitses

Punutud peenras ka elu lokkas. Lamba aruheina ajas lausa üle serva

Roomav metsvits Area oli ka ilus kollane. Taga on ennast sisseseadnud sarvkannike

Nulg või ebatsuuga oli ilus roheline. See tuleb ka puhkuse ajal selgeks teha, et kumb see puukene siis on. Selle jaoks on mul ka infot kogutud raamatust okaspuud. Lihtsalt jällegi on ajast puudus

Schmidti puju Nana nägi osaliselt küll näru välja. Eks näis kuidas taastub. Tuleb jaanipäeval sellega tegeleda

Karvane kadakkaer nägi kuidagi niru välja, aga õitses

Teine nurk nägi parem välja. kassikäpp õitses ja söötreiarohi oli ilus roheline. Kukehari ka punnitas õitseda, aga nõmm liivateel läheb veel aega

Tegelikult kassikäpp veel ei õitsenud, aga kohe kohe see juhtub

Söötreiarohi ligemalt

Nõmm liivatee on kiwa endasse haaranud ja sügiseks me kiwa enam ei näe

Kukehari valmistub ka õitsemiseks

Siin ma pildistasin kalju-kukeharja Blue Carpet

Siin nurmnelgid. see saab olema ilus vaade kui õitsemine algab

Sellised nägid välja rodod seal kuuskede juures. Nendest ma kirjutan teises postituses

Magnooliaga läks kehvasti. Talv liiga ei teinud, aga kuna me ei saa pidevalt ligi olla siis tegi liiga hoopis kuivus. Allpool oli näha, et üritab uusi võrseid ajada. Aga kui selline "keevitamine" jätkub, siis see magnoolia ka otsa leiab. Eks me peame vist selle esimesel võimalusel teise kohta istutama

Rodoaias oli maapind ilus roheline

Pohl õitses ja puha

Mägi võlupõõsas oli lehes ja õitses. Selle "sarve" me ka likvideerisime

Tegin rododest ka pilte, aga kuna seal ei ole eriti suurejoonelist, siis neid pole mõtet siia lisada. Aga paistab, et vaatamata kuivusele on seal neil parajalt niiske olnud ja midagi hullu pole juhtunud. Kui näpu mulda pistisin, siis oli all pool niiske. Eks mults on aidanud. Seal kuhu Ledikanense pidid minema oli ilma multsita turvas ja see oli tuhkkuiv. Mults on meil siin ikka hädavajalik.

Varjukivirik õitseb

Metsa alune oli ka õites

Sookail õitses

See on sookailu õisik

Siin seal oli ka tupp-villpea mättaid

See on üks villatutt ligemalt

Siin siis pildiseeria lõpeb. rododest teen ka eraldi postituse, aga ega seal eriti midagi väga huvitavat juhtunud polegi. Kuna meil oli õhtal tuli takkus, siis pildid ei tulnud ka hästi välja. Aga jaanipäeval saab vast ka paremaid pilte. Seniks head kevade lõppu!