Selleks aastaks kõik

Selleks aastaks siis on meil pikem puhkus otsas ja Pärnal veetsime siis täna viimase päeva puhkuse ajast. Õigemini veetsime pool päeva sellest Pärnal. Hommikul sai kauem magatud ja siis sai käidud Räpinas koolis ja siis Merlel ka korraks külas. Edasi põrutasime Järvseljale. Alul kui me sinna jõudsime oli seal vaikus, ringi uitas ja taimi uuris ainult üks praktikant ja me siis tuiasime seal aias omapäi. Sattusime lõuna ajal seal ja ei tahtnud segada. Aga lõpuks siis tegime juttu praktikandiga ja ta kutsus siis ka perenaise välja ja koos temaga tuli veel abilisi välja. Korraga oli aed seal inimesi täis. Mäletan, et eelmine aasta kui me käisime septembri kuus ja laupäeva hommikul, siis oli perenaine üksi ja siis oli ikka väga vaikne seal. Kahjuks oli otsas kollase männi istikud, mida ma ka kartsin kui kevadel uurisin nende lehte ja siis seda oli. Aga ma ei riskinud, sest kuna meid ligi pole, siis oleks kuiva suve puhul olnud kuivamise oht. Aga õnneks siis sain veel ühe musta männi istiku. See oli ilus ja suur istik. Lisaks siis valisime välja veel hosta taimi sinna vahtra salu peenrasse. Ajasime siis veel pisut juttu ja asusime siis Pärna poole teele.
Esmaspäeval ja teisipäeval vedasin ma sealt metsa alt seda “metsa sõnnikut” sinna vahtra salu peenrasse ja siis saime ka lõpuks selle ka korda ning sinna istutatud hostad, mis olime Tii´lt saanud ja ka mis ise veel ostnud. Lisaks siis sai veel täna juurde ostetud hostasid, aga peenral jäi ikkagi osa täitmata. Mis siis ikka, eks peab järgmine aasta sinna miskit panema.
Lõpetuseks siis nii palju, et ei saanud nii palju tehtud kui oli plaanis, aga mis seal ikka. Tuleb siis hiljem teha. Kõige rohkem on mul mure, et ei saanud õunapuude jaoks auke kaevatud nagu tahtsin. Ma ei teagi, et kas äkki siis ikkagi istutaks õunapuud hoopis kevadel, mitte sügisel. Liiga hilja peale jääda ka nendega ei taha. Kaevaks siis sügisel augud valmis, paneks põhja komposti ja ka puudelehti ning kanakakat ja siis laseks sellel kevadeni vajuda ning seista.
Kuuri projekt siis ka läks praegu seisma, sest tuleb vist hoopis selle elukuuriga tegelema hakata. Ja paistab, et immutatud puiduga on ka nii, et kuna kogus suur pole, siis tuleb tutvuste kaudu asju ajada. See pakkumine ka mis pika hilinemisega lõpuks saabus oli ikka ülearvestuse ajuvaba. Peaaegu topelt koguse pean puitu ostma ja mis ma selle ülejäägiga siis hiljem peale hakkan. Pean siis kõigepealt ikkagi uurima, et mis mõõtudega tegelikkuses puitu saada on.
Tänane päev sai siis lõpetatud sellega, et puhastasime kilpjalgade seast välja neid männitaimi, mis sai eelmine aasta kevadel istutatud. Osa männitaimi oli selle aastaga ikka väga palju kõrgust kasvatanud. Samas oli ka taimi, mis olid siis ära surnud. aga eks see nii olegi, et eelmine aasta oli põdemise aasta ja mis olid tugevamad taimed need jäid ellu ja kasvasid see aasta võimsalt edasi, aga mis olid nõrgemad, siis need kas surid ära või mõni üksik “vegeteeris” edasi ka see aasta.

Nüüd siis on teerada jälle läbitav

Siin siis keeras see rada “nurga taha” ja siia istutan ma kunagi kollase männi

Selle sirge lõppu istutasin ma musta männi, mis siis tulevikus peaks kaugele paistma. Kahjuks praegu ei paista see mänd siin pildil eriti välja

Siin siis pilt ligemalt kus ka mändi on natuke näha. Teeme nii, et seda hunnikut paremal tee ei näe, see nii kui nii kunagi sügisel saab ära kaotatud.

Siin siis see “männipoiss” ligemalt. Loodame, et ta saab siis järgmine aasta hoo sisse

Metsa tee sai ka siis ilusti puhtaks trimmerdatud. Lausa lust oli seal siis kõndida

Kevadel mahalõigatud magnoolia Heaven Scent on ka taastunud ja lehed on ikka väga suured. Minu kämblad on ikka palju väiksemad.

Falling Snow on ka tublisti uusi võrseid kasvatanud ja nüüd siis peaks varsti uute õiepungade kasvatamine. Keegi mardikas siis käib seal öösiti lehti söömas.

Helgoland on ka tubli olnud

Helgolandi taga on südajas tiarell, mis on vaikselt võrseid laiali ajanud

Siin siis peenar, kus on minu katsetused. Ei tea, mis sellest saab. Eks näis kas elavad talve üle

Siin siis see vahtra salus olev peenar. Nüüd siis sai selle lõpuks mullaga täidetud ja ka taimied sai nii istutatud nagu tahtsime. Aga see aasta oli see muld väga vett täis ja andis ikka neid kärutäisi sealt metsast vedida. Aga nüüd hää kaeda. Ka jäi siis ruumi üle.

Siin siis peenar ligemalt. Tõime natukene kollast ka rohelisel ja sinisele sisse. Teises otsas on ka helerohelist ja kollast värvi.

Siin siis teine pool sellest peenrast. See roomav metsvits Aurea on siin eriti ilus. Tänutäheks siis ka õied. Siin nurgas on meil natuke asi käest ära ja osa taimi on ajutiselt siin.

Siin siis selle metsvitsa ilu ligemalt

Siin siis lihtsalt pilt sellest majakohast kaugemal. Nüüd on siin lagedam. Kui me siia puhkuse alguses tulime vohas siin malts ja hein ning lisaks oli ka see kompostihunnik. Miina deporteeris selle hunniku siis teise kohta ja lisas sinna rohelist ka. Tegelikult kui seda pilti vaadata, siis on näha kuda meil need peenrad on natuke pilla-palla laiali.

Teerada sinna metsa alla sai ka siis puhtaks trimmerdatud ja metsa alune tee ka veel raiesmikuni välja

Sissesõidutee sai ka puhtaks trimmerdatud ja lisaks siis seal eespool ka naabri elektrikilp koos meie omaga. Tegelikult oleks veel tahtnud ka serva puhastada, aga aega oli vähe.

Selle pildi panin siis siia kuna nii ütlemata kena oli kaeda seal rodode juures ühe kännu taga kuda need pohlad seal punetasid. tegelikult oli edasi minnes kohati ikka väga suuri kobaraid. Need on siin veel väiksed. See aasta on marju ja seeni väga palju.
Lõpetuseks siis võiks öelda, et meie jaoks oli see aasta puhkuse ajal ilm natukene kehva, aga samas see vihmane ilm oli kindlasti meeltmööda rododele, sest vett ja niiskust jagus neile. Mis seal ikka, oli niisugune nagu oli, rahule jään mina igal juhul. Küll jõuab siis tegemata asjad hiljem ära teha. Loodame siis et äkki sügis tuleb natuke kuivem ja nautigem sügisesi värve.