Puhkus Pärnal

Eelmine pühapäev sõitsime õhtal siis ära lõunasse, et siis kohe esmaspäeva hommikul Pärnale sõita. Esmaspäeval oli õnneks ilm veel kuiv ja suhteliselt palav. Esmaspäeval kulus meil enamus ajast asjade sättimisele ja haagise koristamisele ning "ümberehitusele". Lisaks siis panime ka lõpuks ka varjualuse püsti. See aasta panime selle haagise ette püsti, on hea kohe haagisest välja minnes kohe varju alla minna.

Kui me siis esmaspäeval lõpuks ka väikese ringkäigu tegime, siis oli ikka näha kuidas vihma oli ikka tulnud ja kõik oli kasvanud nii mis mühin. Ka rodod olid enamus ilusti kasvanud ja osa oli juba ka õiepungi moodustanud. Aga oli ka mõningaid rodosid, millega oli "nadisti". Ära kuivasid just mõned väiksemad taimed ja mina arvan, et probleem ongi selles, et need olid liialt väiksed, et neid sinna Pärnale "omapäi" jätta. Juuri ju eriti polnud ja suve algus oli seal palav, mitte nagu suve teine pool. Päikest peale küll ei paistnud, aga kuna juurestik oli väike, siis ikkagi ei suutnud see "kompenseerida" lehtedest aurustunud vett. Ka pole ma kindel, et need taimed just kõige paremas korras olid kui ma need ostsin. Lõikasin, siis kuivanud oksad ära ja loodame, et siis äkiste järgmine aasta miskit seal kevadel välja tuleb. Rodod pidid kirjade järgi suhteliselt "visad" olema ja taastuma. Juured paistsid ka ilusad olema. Ja muld oli ka niiske. Eks see ole see jama kui ei saa "ligi olla".

Teisipäeval sai siis trimmertatud, aga siis peale lõuna hakkas vihma sadama ja kuna otsa sellel ei paistnud olevat siis sõitsime lõpuks ära Võrru. Kolmapäev oli ka vihmane ja siis käisime Lüllemäel "asjatamas" ning õhtal sõitsime sealt ka veel Pärnale, et mõned kergkruusa plokid sinna käruga viia.

Neljapäeval siis saime jälle Pärnal midagi teha ja ilm oli kuivem. Neljapäeval sai jällegi trimmertatud ja taimedega tegeletud ning rohitud ka natuke. Rodode juures oli ka umbrohi kohati vohama hakanud.

Pohlad olid igalpool punased ja kui palju neid on. Aga mustikaid on vähe, ei tea ka miks. Sinikaid on isegi rohekm kui mustikaid. Aga kilpjalad on küll kasvanud väga suureks. Ka teerada oli seekord kilpjalgu täis. Aga see asi sai siis ära "parandatud". Väheke põristamist ja teerada oli jälle vaba.

Reedel istutasime ära ka enamus rodosid, mis oli istutamata ja mis me olime Tii´lt saanud. Laupäeva tegime me siis puhkepäeva kus me ei teinud Pärnal midagi ja käisime hoopis külas.

Nüüd siis väheke pilte ka esmaspäevast. Vahepeal ei teinud pilte.

Selline nägi välja siis esmaspäeval “liivakast”. Siin on ka veel natuke lõigata. Aga liivateed olid küll väga ilusti kasvanud ja söötreiarohi oli ka kasvama hakanud kuna sipelgad “lasid jalga”. Tuha raputamine sipelgatele mõjus. Mitmes kohas oleme proovinud ja sipelgad lasid jalga.

Siin on veel vähe marju, kohati on ikka kobarad suured ja marju on palju. Ilus vaadata kohe.

Selline nägi välja esmaspäeval teerada rodode juurde. Kilpjalad on võimust võtmas. Aga see asi sai siis korda aetud neljapäeval.

Edasi minnes õnneks kilpjalad ei ole võimust võtnud, aga siin ma ka natuke tegin trimmeriga säru.

Siin on siis näha kuidas maharaiutud kännud on uusi kasve ajama hakanud. Aga need sai ka maha võetud. Lisaks sai ka osa kände välja juuritud.

Siin siis selle kännu juures olev peenar. PJM Elite taimed on ikka võimsalt kasvanud. Kuigi kevadised külmad võtsid osa võrseid ära.

Siin on siis teine peenar, kus on vasakul Bernstein ja paremal Catharin Van Tol. Bernsteinil on ka lehed natuke kuivanud, aga noored võrsed on ilusad. Catharin Van Tol nägi aga väga terve välja.

Siin siis üks “õnnetuke”. See on Scarlet Wonder. Lõikasin siis selle maani maha. Loodame, et äkki järgmine kevad siis ärkab. Juured olid allpool ilusad ja pinnas oli ka niiske.

See on Tii´lt saadud mägi-võlupõõsas. Osa lehti oli juba punaseks läinud. Ei tea, kas siis sügis hakkab jõudma või? Siin on veel umbrohtu, aga see sai ka korda aetud ja nüüd on peenar korras.

Lepalehine kletra oli ilus heleroheline ja valmistus õitsema

See on Nova Zembla, mis nägi ka kehva välja. Selle saime varakevadel odavalt Hortesest. See on ainuke kolmest taimest, millel vee lehed küljes on. Teised kaks rodot, mis me alega ostsime Hortesest, on juba maani maha lõigatud. Kahtlane värk.

See on üks Ledikanense taimedest. Need on ka ilusaks kasvanud. Kui need ostetud said, siis need nii ilusad välja ei näinud. Ju siis uus kasvukoht ikkagi meeldib.

Rohkem ma pilte rododest üles ei pane, sest pole mõtet, taimed on ilusad ja kasvatavad õiepungi vaikselt. Aga heitleheliste rododega on natuke halvem seis. Seal on kolm-neli rodot ilma lehteta ja lõikasin maani maha. Osadel heitlehelistel on lehed kahtlaselt haige välimusega ja peab vist midagi ettevõtma. Paistab, et see liigne niiskus on seened kasvama pannud.