Neljapäeval istutasime siis ära rodod, mis olid veel istutamata ja mis olime saanud Tii käest. Sinna metsa serva on väga hea neid istutada. Seal on kohati juba oma 10cm jagu turvast ja all on liiv. Hea kaevata, ei ole eriti palju vaja juurtega mässata. Ainult et kohati on vaja ikka aega ajalt mõni kask maha võtta ja juurida ning vahepeal on ka väiksemaid kände vaja juurida. See koht peaks rodode jaoks olema ideaalne, pinnas hapu liivane ja natuke on ka turvast. Ma ikka lisasin ka koorepuru, et siis pinnas ei vajuks aastatega liiga tihkeks ning stardiks panin ka natuke omapoolselt turvast. Aga pinnas on alati olnud seal niiske kui me oleme seal käinud. Seega kuiv neil seal pole. Nüüd on see rodode ala juba laiemaks läinud. Aga ikkagi on veel väga palju vaja ala puhastada pihlakates, kaskedest ja haabadest. Aga eks tuleb natukese kaupa teha, lihtsalt korraga ei jõua.
Siin tehtud pilt natuke kaugemalt, enne kui teerada jõuab kurvega sinna rodode alale. Nüüd on vaade juba palju puhtam nendest uutest kase ja pihlaka ning võsa võrsetest.
See on sellel aastal istutatud magnoolia Susan. Paistab, et temale seal meeldib
See on otsevaade siis sinakate ja lillade õitega rododele. Taamal on üks hunnik, siis meie mahavõetud puude okste ja kändudega. See hunnik on kusjuures suures augus.
See on pilt “punanurgast” kus peaks enamus rodosid punaste õitega olema. Praegu on ikka raske veel eristada rodosid muust.
Siit läheb siis teerada edasi, mis tulevikus peaks lõpuks majani välja jõudma. Siin on tegelikult tohutult tööd veel. Igakord kui me kaski ja pihlakaid maha võtame, ilmu nende seast välja mände. Mis on vägagi positiivne. Kuigi ma lootsin, et saan kuhugi ka mõned teist liiki männid istutada, siis tundub, et eriti ruumi pole.
Siin siis mõned uued asukad. Kletra on vasakul ja tema oli varem siin, aga paremal on kaks heitlehelist ja taga paistab natuke jaapani vaher. Keskel on Feuerwerk ja selle taga jaapani vaher Aconitifolium.
Siin siis vaade paremale, kus osa on uusi rodosid ja osa juba kuu poolteist kasvanud. Vasakul on uued rodod ja Walteri kobarküüvitsad.
Seekord sai siis istutatud kaks Walteri kobarküüvits Rainbow taime, igihaljas rodo Metallica, Calsap ja Hellikki. Lisaks istutasime Tii´lt saadud igihalja rodo Patricija, mis küll on kannatada saanud, siis Junifeuer ja Furnivall´s Daughter. Heitlehelistest rododest istutasime Feuerwerk, Schneegold ja Cristhoper Wreni. Ja siis istutasime veel jaapani vahtra Aconitifolium.
Ka on alanud juba kanarbike õitsemise aeg. Meil ka siin seal ilutsevad põõsad, mis on lillat värvi.
Siin üks suurem põõsas, mis asub seal liivakasti juures
Sama palju ja samamoodi hullu tööd kui Tsiilil, aga midagi ilusat hakkab juba looma:). Hapualale võiks sügiseks ka hortensiaid lisada, neil oleks seal samuti hea.
VastaKustutaVäga suure töö oled ära teinud ja rodosid on sul palju!Olen Hollandis näinud rodosid suurel alal õitsemas ja sealt saingi ka oma rodopisiku.Ikka looduses,loomulikus keskkonnas-võrratu,ei väsi kohe kiitmast!Kohe huviga ootan kevadisi pilte rodode õitsemisest.
VastaKustutaSee suur töö ja rassimine saab kindlasti mingil määral juba järgmine kevad tasutud. Aga tegelikult juba praegugi on juba mingisugune rahulolu sellest tööst. Hortensiate ja veel mõnede teiste taimed ja puude peale olen ka juba mõelnud, aga enne ei saa kui on natuke puhastust tehtud. Ginnala vahtrale on ka vaja koht teha. Vahtratel on sügisel ilusad värvid.
VastaKustutaMulle ka meeldib rohkem kui rodod on mitte peenras vaid kusagil metsas nagu TBA-s või siis seal Soomes. Ma olen aru saanud, et mul on selles suhtes ikka väga vedanud. Paljudel seda võimalust ei ole ja siis peab peenra tegema. Aga ega seegi kehva variant ole.